Ajalugu
Juba XVII sajandil räägitakse Pindi-Jaani kirikust, mis võis asuda praeguse kiriku kohal või läheduses. Põhjasõda hävitas selle puust hoone. Kunagist kirikuaset metsa all teati kivivare järgi veel XX sajandi algul. Poolteiseks sajandiks jäi siinne rahvas kohaliku kirikuta, kuuludes ise Rõuge kogudusse.
1861. a. andis Liivimaa maapiskopi kohus õpetaja Friedrich Hollmannile käsu alustada ülisuure Rõuge koguduse vähendamist uue koguduse asutamisega. Õpetaja arvas õigeks eraldada Roosa küla üheks- ja Pindi ning Leevi vallad teiseks uueks koguduseks. 8. oktoobril (vana kalendri järgi) 1861. a. pühitseti Pindi mõisa äärealale uue koguduse jaoks 4, 19 hektari suurune surnuaed. Kingitud ja korjatud rahaga osteti Saksamaalt Westfaali Bochumi linnas valatud kell pealkirjaga “Soli Deo Gloria” (ainult Jumalale au). See püstitati puupostidele ja pühitseti 26. mail (v.k.j.) 1863. a. Jaanipäev nimetati surnuaiapüha päevaks. Kiriku ehitamiseks saadi luba, ehitusmeister Mühlhausen tegi ehitusplani jne. Ometi tuli ootamatuid takistusi tööks.
1878. a. vihmane surnuaiapäev andis uue tõuke edasi tegutsemiseks, siis peeti vihmase ilma tõttu kalmistupüha Pässa koolimajas. See päev tõi taas teravalt rahva teadvusse mõtte varjulisest hoonest, “kon vihmatsõl ajal Jummalaorjust võis pitta” (kus vihmase ilmaga jumalateenistust võiks pidada). Sellest hoolimata, et järgmisel aastal tabas eriti Pindi valda raske kõhutõbi, kus peaaegu üheski talus ei puudunud surma läbi lahkunuid, tulid just selle valla peremehed õpetajat paluma, et alustatud tööd ei katkeks. Peagi liitusid nendega Võru valla Kääpa küla, Leevi, Orava, Lasva, Loosi, Vastse-Koiola, Vana-Kasaritsa ja teiste valdade elanikud. Seinad otsustati teha maakividest, torn telliskividest, puumaterjali lubasid anda ümberkaudsed mõisnikud. Kõik tööks vajaminev veeti kokku hobustega, tasuta. 19. mail (v.k.j.) 1880. a. pandi kirikule nurgakivi.
Kiriku pühitsemine toimus (v.k.j.) 23. septembril, praeguse kalendri järgi 6. oktoobril, 1881. a. Osavõtjaid oli nii palju, et üle 3000 laululehe müüdi. Kirik alustas tööd Rõuge abikirikuna.26. oktoobril (v.k.j.) 1903. a. pühitseti vendade Kriisade ehitatud uus orel. Vana orel viidi Pindi valla Pikäkannu koolimajja. Pindi kiriku altaripildi on maalinud tundmatu kunstnik Rudolf Julius von zur Mühleni Rõuge kiriku altaripildi järgi.Vabadussõja ja Teise maailmasõja lahingud säästsid Kotkapalu serval pedajate (mändide) vahel asuvat kirikut. 18. septembril 1935. a. tunnistas Konsistoorium Pindi abikoguduse iseseisvaks koguduseks.Lõikustänupühal 1939. a. pühitseti valminud kogudusemaja ja Jaanipäeval 1973. a. pühitseti Pindi koguduse õpetaja elamu. Kirik sai II Maailmasõja ajal uue eterniitkatuse, tornikiiver 1968. a. plekk-katuse, kirik 1982. a. laudpõranda, 1998. a. uue peaukse jne.